Miks laserpuhastus ei pruugi olla nii lihtne, kui videotes paistab?
Laserpuhastusseadmeid on täna turul palju, kuid märksa keerulisem on leida selgeid ja konkreetseid juhiseid selle kohta, kuidas need seadmed tegelikkuses töötavad. Internetis levivad laserpuhastuse videod jätavad mulje, et kogu protsess on ülikiire, lihtne ja ajasäästlik – rooste, oksiidid, värv, lakk ja muud pinnakatted kaovad aluspinnalt justkui imeväel. Ja teatud tööde puhul see tõepoolest nii ongi!
Laserpuhastuse lõpptulemus sõltub otseselt sellest, kui hästi on seadme parameetrid ja töödeldav pind omavahel tasakaalus. Kui see tasakaal puudub, võib oodatud puhta pinna asemel tulemuseks olla kahjustatud alusmaterjal või seade ei tee kliendi käes peaaegu üldse mitte midagi!
Seetõttu võib seadme ostmine ainult internetis nähtud videote põhjal tekitada hiljem suurt pettumust. Reaalsuses ei pruugi tööprotsess ega tulemus olla sugugi selline, nagu klippidest paistab. Enamasti ei ole probleem mitte seadme võimsuses või erinevate komponentide kvaliteedis, vaid ootustes ja kasutaja oskustes.
Kus laserpuhastus tegelikult kõige paremini toimib?
Laserpuhastus ei ole universaalne lahendus ega mõeldud asendama kõiki pinnatöötlusmeetodeid. Paljudel juhtudel on prits- ja abrasiivpuhastus meetodid oluliselt kiiremad. Laserpuhastuse tugevus tuleb esile olukordades, kus tööprotsessi kontroll ja lõpptulemuse kvaliteet on määrava tähtsusega.
Laserpuhastus sobib eriti hästi siis, kui:
- alusmaterjali ei tohi kahjustada
- töö peab toimuma võimalikult jäätmevabas keskkonnas
- abrasiivsed meetodid on liiga agressiivsed
- on vaja eemaldada väga õhuke ja ühtlane pinnakate jne.
Seega ei ole laserpuhastus odav alternatiiv, vaid targem ja täpsem puhastuslahendus.
Vask (vasakult paremale) – oksiidine, puhastatud tugevama võimsusega, puhastatud normaalselt!
Miks väljundvõimsus ei ole kõige olulisem näitaja?
Sageli arvatakse, et suurem võimsus tähendab automaatselt kiiremat ja paremat tulemust. Tegelikkuses võib liiga suur väljundvõimsus põhjustada hoopis aluspinna kahjustusi. Metallide puhul võib see tähendada sulanud roostet, tugevat oksiidikihti või materjali läbikuumenemist. Kuumusele tundlikumate materjalide korral on riskid veelgi suuremad – puit võib söestuda, plastik sulada ja keraamika praguneda.
Oluline on mõista, kuidas iga seadme parameetri muutmine mõjutab töö tulemust. Näiteks laserkiire kitsamaks muutmine koondab pinnale rohkem energiat, mis muudab puhastuse agressiivsemaks aga tekitab ka kuumema töövoo. Laiem kiir ei kuumuta seevast pinda nii palju!
Impulsslaserite puhul lisanduvad veel impulsi pikkus ja kordussagedus – need parameetrid mängivad puhastustulemuses samuti väga suurt rolli. (Sellest räägime põhjalikumalt juba järgmistes blogipostitustes.)
Raud (vasakult paremale):
- Originaalpind enne puhastamist – roostes!
- Hall – ainult pealmine õhuke roostekiht on eemaldatud (enamus videod näitavad paksu rooste puhastamisel ainult halli pinda)
- Sulanud rooste – pinnale liiga palju kuumust andes on tagajärjeks sulanud rooste
- Oksiidine – puhastatud pinda katab kuumuse tõttu tekkinud oksiidikiht
- Osaliselt puhastatud – tumedam hall toon pinnal viitab sellele, et pind pole veel päris roostevaba
- Täielikult puhas – korrektselt puhastatud pind on helehalli tooni
Just siin tulebki mängu seadme kasutaja kogemus. Kogenud operaator märkab töö käigus varakult olukordi , kus on vaja parameetreid kohandada enne, kui tekib kahju.
Millele kogenud kasutaja enne töö alustamist tähelepanu pöörab?
Iga laserpuhastustöö algab puhastatava pinna hindamisest!
Milline on alusmaterjal ja kuidas see reageerib soojusele ehk laserkiirgusele? Isegi erinevad metallid – teras, roostevaba teras, malm või alumiinium – käituvad samade seadistatud parameetrite juures täiesti erinevalt, jättes pinnale erineva töötlusjälje.
Järgmisena tuleb hinnata eemaldatavat pinnakatet. Kerge pinnarooste või aastatega tekkinud tugev oksiidikiht, vana värv või värske värv, õlid, süsinikujäägid – kõik need neelavad laserenergiat erinevalt ja vajavad seetõttu teinekord ka seadme erinevaid parameetreid.
Alumiinium (vasakult paremale) – puhastamata, puhastatud, liiga agressiivne kiir (sööb pinnale sisse), sulatatud (liiga palju võimsust).
Just seetõttu ei ole laserpuhastuse puhul võimalik kehtestada kindlat „rusikareeglit“, näiteks mitu ruutmeetrit saab tunnis puhastada. Iga töö on eelmisest erinev.
Kogenud kasutaja oskab juba töö alguses valida ligikaudu õiged parameetrid, lähtudes soovitud lõpptulemusest. Mõnel juhul on kerge värvimuutus vastuvõetav, teisel juhul ei tohi pinnale jääda vähimatki laserkiire liikumise jälge.
See eeltöö ehk teadmine – materjalide ja pinnakatete hindamine ning õigete parameetrite valik – jääb lühikestest videoklippidest enamasti välja. Ometi just see teadmine loobki mulje „kergest ja kiirest“ laserpuhastusest, mida videotes näha on.
Kokkuvõtteks
Laserpuhastus ei ole keeruline, kuid see nõuab enne töö alustamist läbimõeldud lähenemist. Kui on selge arusaam sellest, kuidas erinevad materjalid laserkiirguse all käituvad ja kuidas töötingimuste muutudes parameetreid kohandada, muutub kogu puhastusprotsess oluliselt lihtsamaks ning tulemus märksa kvaliteetsemaks.
Laserest OÜ ei tegele ainult seadmete müügiga. Suur rõhk on pandud kasutajate koolitamisele, et seadmete kasutajad mõistaksid kohe algusest peale, kuidas laserpuhastuse tehnoloogiat rakendada reaalses töös – ilma pika katsetamise ja „leiutamiseta“. Aastatepikkune praktiline kogemus laserpuhastuses erinevate materjalide ja pinnakatetega annab meile kindla teadmistebaasi, mida jagame klientidega põhjalike ja praktiliste koolituste kaudu.